Tegutse! Saada e-kiri oma Riigikogu saadikule nüüd!

Võrdõiguslikkus töökohal on inimese põhiõigus

Meeste ja naiste võrdõiguslikkus on üks inimese põhiõigustest ning ELi üks põhieesmärkidest. Kuigi võrdõiguslikkuse saavutamisel töökohal on teatud edusamme tehtud, jätavad tulemused tippjuhtkonna tasandil endiselt palju soovida. Hoolimata aastaid kestnud ilukõnedest juhtkondade võrdsuse teemal, on naiste osakaal suuremate börsiettevõtete tippjuhtkondades vaid 16%. Siduvad juhtivtöötajate kvoodid on võrdse esindatuse saavutamiseks hädavajalikud.

 

Alaesindatus pole vabandatav 

Naiste alaesindatusele tippjuhtkonna tasandil pole ühtegi usutavat vabandust. Mõned ettevõtted väidavad, et neil pole piisaval hulgal sobivate oskustega naisi, kellest võiksid juhtkonna liikmed saada. Ometigi on suurem osa viimase aastakümne jooksul asjakohastes valdkondades hariduse omandanutest naised: 60% majanduse, õigusteaduse ja ärijuhtimise magistriõppe üliõpilastest on naised.  Õigete palkamis- ja ametikõrgenduse strateegiate rakendamisel leidub kõigile nõuetele vastavaid naissoost kandidaate enam kui küll. 

 

Juhtivtöötajate võrdsus tuleb äritegevusele kasuks

Mitmekülgse juhtkonnaga ettevõtted suudavad turu ja majanduse muudatustega paremini kohanduda. Uuringutest on selgunud, et suuremat kasumit saavad need ettevõtted, mille juhatusse kuulub keskmisest enam naisi.  Naiste kõrvalejätmine tippjuhtkonnast tähendab ühtlasi seda, et Euroopa ärimaastikul jäetakse kasutamata suur osa naistööjõu potentsiaalist. Tööjõu motiveerimisel mängib tähtsat osa ka ametikõrgenduse võimalus: kui osa tööjõust saab ametikõrgendust vaid teatud tasemeni, ei mõju see motivatsioonile just eriti hästi.

 

Juhtivtöötajate kvoodid toimivad

Hoolimata ärivaldkonnas aastaid kestnud ilukõnedest, on naiste esindatus tippjuhtkonna tasandil endiselt lubamatult madal. Kuigi isereguleerumine kukkus läbi, on juhtkondades naiste esindatusele kehtestatud siduvad eesmärgid siiski edukaks osutunud. Sellistes riikides nagu Norra, kus siduvad eesmärgid on juba kehtestatud, näeme selgelt, kuidas naiste esindatus juhtkonnas on suurenenud: 40% esindatuse eesmärk on seal juba täidetud. Soomes on avaliku sektori ettevõtetele kehtestatud 40% kvoot, mis on samuti saavutatud. ELis tervikuna on see näitaja aga vaid 14%. 

 

Nõiaringist välja

Siduvaid eesmärke läheb vaja nõiaringist välja murdmiseks: kuni juhatused koosnevad peamiselt meestest, kalduvad nad juhtkonna uutele kohtadele endaga sarnanevaid mehi valima.  See on müüt, et praegused palkamispõhimõtted tuginevad vaid kvaliteedile ja et siduvad eesmärgid mõjuvad kvaliteedile kahjulikult. Siduvad eesmärgid annavad ettevõtetele põhjust andekate töötajate leidmiseks uusi meetodeid kasutada, selle asemel et kohandada profiili tavapäraste kanalite kaudu juba mitteametlikult valitud mehele: seetõttu muutub kogu protsess tunduvalt kvaliteedikesksemaks. Mitmekülgne juhtkond valib palju tõenäolisemalt ka mitmekülgseid liikmeid. Naiste võrdse esindatuse tagamine tippjuhtkonna tasandil on hädavajalik, et naistöötajaid ettevõtte kõigile tasemetele tööle meelitada. 

 

greensefa.jpg

See e-kiri saadetakse kõigile Riigikogu liikmetele